1902 sündis Viinis.
Oli oma vanemate ainus laps. Ema töötas lasteaiakasvatajana ja isa oli tööline. 1908 koliti koos perega Ungarisse, kust oli isa pärit.
Ema sureb kui Emmi on 12-aastane. 1920 lõpetab Viinis meditsiiniõpingud. Abiellub matemaatikaõpetajaga, kes kannab ja propageerib ka reformpedagoogilisi ideid.
OTSUSTAVAD KOOS, ET KASVATAVAD OMA LAST TEiSTMOODI, PAKKUDES TALLE VABA FÜÜSILIST LIIGUTAMIST JA EI FORSSEERI ARENGUT. Tütar Eva sureb 1.5 aastaselt kopsupõletikku.
1932 saab Emmi Pikler tunnustatud lastearstiks Ungaris.
Rohkem kui haiguste ennetamine ja ravimine pakuvad talle huvi laste füüsilise ja psühholoogilise arengu teemad.
1940 publitseerib lastekasvatuse teemadel põhineva raamatu, tutvustades oma seisukohti, milles julgustab emasid rohkem vaatlema, mitte sekkuma.
Peab loenguid lapsevanematele.
1936-1945 viibib abikaasa poliitilises vangistuses, kuna on juudi soost, nagu ka Emmi Pikler.
Emmi Piklerit kaitsevad vangistuse eest lapsevanemad, keda ta aitab. Peale sõda sünnib Piklerite perre veel 2 last.
1946 - 1979 juhib Budapestis enda loodud Loczy lastekodu. Hiljem tegeleb teadustööga, milleks on ta ainest saanud oma kogemustest Loczy lastekodust.
Emmi Pikler sureb 1984 aastal.
Alates 1986 kannab lastekodu nimetust Loczy Instituut.
Kuni 2011 aastani tegutseb lastekoduna, hiljem päevahoiuna. Üks lastest Anna Tardos jätkab oma ema ideede tutvustamist siiamaani.
Loczy lastekodu Budapestis
Loczy Instituudi tegevus
1946 lõi Emmi PIkler Budapestis Loczy Instituudi. Nimetus tuleneb tänava nimest, millel see asutus veel tänasenigi asub. Lastekodu loodi riigi toel vaeslastele või lastele, kelle emad olid tuberkuloosis.
Emmi Pikleri lastekodus töötasid juba algusaegadest peale väga hoolikalt valitud töötajad, et kindlustada hoolimist pakkuvat õhkkonda. Loomulikult ei saa lastekodu kunagi ema asendada, seetõttu oligi eluliselt oluline hooldaja rolli asemel emarolli täita. Lapsed olid jaotatud 9-liikmelistesse gruppidess ja üks hooldaja oli korraga tööl kaheksa tundi järjest. Hooldajatega sõlmiti tööleping kolmeks aastaks ja neilt oodati lastega tugevat seotust. Igal lapsel oli oma kindel hooldaja, kes teda vannitas ja tema põhivajaduste eest hoolitses ning seega ema rolli üle võttis. Need kolm hooldajat olid võimalusel lastega koos sünnist kuni kolme aastaseks saamiseni. Pärast seda läksid lapsed kodudesse tagasi või adopteeriti. Psühholoog Margit Hirsch viis aastal 1964 läbi suure uuringu, milles ta uuris lastekodudest pärit laste hilisemat arengut ja elukäiku. Uuritavad lapsed olid uuringu ajal kaheksa aastased ja elasid peredes. Talle hakkasid silma kaks last, kes ei ilmutanud oma arengus märke "lastekodu kahjustusest". Need lapsed olid pärit Loczy lastekodust. Hiljem võttis Hirsch oma uuringusse veel 30 last Loczy lastekodust. Ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt tellitud sõltumatus uuringus leiame sarnaseid andmeid Loczy laste hilisema ühiskonnaga kohanemise kohta. Tulemused viitasid sellele, et nimetatud lastekodust pärit lapsed olid sotsialiseerunud sama hästi kui tavalistest peredest pärit lapsed. Sama organisatsiooni hilisem uuring viitas, et Loczy-st pärit laste headele suhetele oma abikaasade- ja lastega ning edukale tööalasele tegevusele.
Seega võib järeldada, et selles lastekodus toimunud laste kasvatamine vajaks ka meie poolt lähemat uurimist.